Raadiotehnika-, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehniline Ühing (RESTTÜ)
(Estonian) Radiotechnical, Electronics and Communication Scientific and Engineering Society
B E S
BIOELEKTROONIKA SEKTSIOON
Section of Bio-Electronics
Ajaloost
Bioelektroonika sektsioon (BES) moodustati Raadiotehnika, Elekroonika ja Side
Teaduslik-tehnilise Ühingu (RESTTÜ)
raames 1980. aastal enne seda mitme aasta jooksul tegutsenud lähedase
temaatikaga töögrupi baasil. Sektsiooni tegevust määratlev
ajutine põhimäärus võeti vastu küll alles
11. veebruaril 1981.
Sektsiooni tegevuses olid peamise tähelepanu all peale otseselt
elektroonikaga seonduva ka bio- ja geofüüsikaga seonduvad
probleemid, kaasa arvatud anomaalsed keskkonnanähtused (paranormaalsed
nähtused), aga samuti alternatiivmeditsiin ja bioelektroonsete
mõõtmiste tehnilised probleemid.
Vastavalt laiale temaatikale oli sektsiooni alajaotuste-töögruppide
arv suur ja sektsiooni liikmeskonda kuulunud isikute arv ulatus 100 inimese
suurusjärku.
Nii juhtuski, et Sektsiooni tegevus aja jooksul hajus, ja lõpuks katkes
koos NSVL majanduskrahhiga Eesti taasiseseisvumise eel täielikult.
Ühingu tegevuse taastamise järel 1992. aastal, nüüd juba
Eesti Elektroonikaühingu nime all, kerkis biomeditsiinielektroonika alase
huvi kaudu seotud inimeste seltsilise tegevuse korraldamise probleem uuesti
päevakorda. Nii alustaski sektsioon uuesti tegevust, nüüd
küll pisut muudetud nimetusega - Biomeditsiinielektroonika
sektsioon (BMES).
Liikmeskonnast
BES'i liikmeskonda kuulus kohati ligi poolsada inimest. Üldse on BES'i
kuulunud erinevatel aegadel kokku aga ligi sada inimest.
BES juhatajaks oli tema loomisest alates Enn Parve (1918-1989). Töögruppide
juhid aja jooksul ja töögruppide olemuse muutudes vahetusid.
Koosseisu poolest oli suurem osa liikmetest kõrgharidusega, kuid peale
inseneride kuulus liikmete hulka üsna palju ka teiste kutsealade spetsialiste.
Suurima arvukusega teiste alade esindajaitest olid arstid jt. meditsiinitöötajad.
Töögrupidest
Üheaegselt tegutsenud töögruppide* arv ulatus kohati 8-ni.
Püsivamalt tegutsenud töögrupid olid Meditsiinilise biodiagnostika,
Bioteraapia, Biogeodiagnostika ja biolokatsiooni, Veterinaarbioelektroonika,
Kirliani efekti uurimise, Mõõtetehnika ja kontrollmetoodika ning
Informatsiooni hankimise, säilitamise ja levitamise grupp. Sellele ajastule
iseloomulikult (vähemalt oma nimetuse poolest) oli olemas ka
filosoofilis-ideoloogiliste probleemide töögrupp, kuid selle
töögrupi põhimäärusest ei paista tegevuse ideoloogilisus
küll kuigivõrdki välja. Pigem tegeleti sotsioloogilist ja juriidilist
laadi probleemidega, mida sedavõrd ebatavaliste teemadega tegelemisel,
nagu seda olid sektsiooni ampluaasse kuuluvad teemad, ka üsna rohkesti
ette tuli.
Nimetuste erinevustele vaatamata, vastavad nendest kahele esimesele sisu poolest
üsna hästi praeguse Biomeditsiinielekroonika sektsiooni
Bioimpedantsi töögrupp ja
Elektropunktuuri töögrupp.
* Töögruppide nimetusi on siin arusaadavuse huvides mõnevõrra modifitseeritud.
Ettevõtmistest
BES korraldas mitmeid seminare ja loenguid, millel
käsitleti töögruppide tegevusele vastavat temaatikat, aga
ka laiemalt huvi pakkuvat, näiteks psühhotroonikat.
Need toimusid peamiselt Tallinnas ja Tartus. Korraldati ka tulemuste
publitseerimist (Tartu Ülikooli abiga, jm.).
Omaaegse tiheda sideme tõttu Üleliidulise (Venemaa) RESTTÜ-ga
olid lektoriteks sageli külalised Üleliidulise (Venemaa) RESTTÜ
Bioelektroonika sektsioonist.
Sektsiooni jätkuvusest
Nagu ülalpool juba sai mainitud, Ühingu tegevuse taastamise järel
1992. aastal Eesti Elektroonikaühingu
nime all, kerkis biomeditsiinielektroonika alase huvi kaudu seotud inimeste
seltsilise tegevuse korraldamise probleem uuesti päevakorda, ja sektsioon
alustaski uuesti tegevust, kuid nüüd
Biomeditsiinielektroonika sektsiooni (BMESi) nime all. Samaaegselt
moodustus eraldi ka Mõõte-elektroonika
sektsioon, sest ka sisuliselt on mõõte-elektroonika
biomeditsiinielektroonikast siiski piisavalt erinev ala.
Sektsiooni tegevuse komplementaar- ja alternatiivmeditsiiniga seostatav osa
ei ole enam nii suur, kui see oli varem. Selle peamiseks põhjuseks on
eelkõige see, et on tekkinud vastavad komplementaar- ja alternatiivmeditsiini
spetsialiste (arste) ühendavad erialaühingud (nagu
Eesti Akupunktuuriarstide Assotsiatsioon,
jt.).
Ka anomaalsete keskkonnanähtuste (paranormaalsete nähtuste)
uurimisega tegelejail on juba pikemat aega omaette organisatsioone
(AKRAK, Noviko).
Biomeditsiinitehnikaga kõikvõimalike teiste (peale elektroonika)
tehnika valdkondade kaudu seotud spetsialiste ühendab aga 1994. aastal
asutatud Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika
Ühing.
URL: http://elve.le.ttu.ee/EEU-Elec_www_home/BMEs/BES.htm (käesolev lehekülg).
Koostas:
Toomas Parve, 21.04.1998.
Revised: 14.04.1999, 19.09.1999, 24.01.2000, 09.02.2000,
10.03.2001.